AEG LASTA VANAL VALUL MINNA

Me elame praegu erakordselt põneval ajal. Kui Sa seda omal nahal veel kogenud pole, siis kindlasti oled söögi alla ja söögi peale lugenud positusi uutest energiatest, uuest kõrgemast vibratsioonist ning üleminekust - vanadest mustritest uude nn. külluse- ja kuldajastusse.

Jah, ja ega kõik need teadjanaised ja -mehed ei eksi! Seda, et 2018 (ehk meistrinumbriga aasta) toob endaga kaasa võimsad muutused on ennustatud juba väga pikka aega ette. Teoorias on sellest kõigest väga vahva lugeda - lõpp kannatustele ja tere tulemast uus! Aga praktika?
Kuidas sa oskad lennata, kui Sa pole kunagi varem liblikas olnud? Päris hull ja segane värk, mis? Kui Sa oled harjunud roomama, seejärel sattud korra kookonisse, kus mitte miski ei tundu Sinu jaoks enam loogilisena ning ühel hetkel oled Sa nii sisemiselt, kui ka välimiselt muutnud ning peaksid justkui sirutama tiivad ja lendama. Aga Sa pole seda kunagi teinud? Siiani oled ainult roomanud! Võrdlus liblikatega on muidugi pisut robustne - rööviku rakumällu on protsess ilmselgelt paremini talletunud, kui inimkehas kulgejatele - on ju meie esivanemad mitmeid põlvkondi sellist muutust läbi tegemata eksisteerinud.

On kuidas on, aga umbes nii võin ma praeguse aja enda jaoks kokku võtta küll. Röövikuiga on läbitud, kookonis on passitud, tiivad on seljas... aga kuidas lennata? Ehk siis vana on läinud, see mis siiani toimis, enam ei toimi. Küll aga ei tule uuega kaasa ühest manuaali. Keegi ei anna kaasa "one size fits all" juhendit selleks, kuidas luua midagi, mida pole kunagi varem loodud, täiesti enneolematul viisil ja seda maailmas, mis ei toimi enam nii nagu vanasti.

Milles on siis võti? Võti on tegelikult ukses. Ukses mineviku ja tuleviku vahel. See tuleb kinni panna. Sa ei ole enam see, kes Sa olid. Sinu mõistus ei saa enam töötada (st luua või ennustada tulevikku) mineviku kogemusele toetudes - see lihtsalt ei toimi. Asjad, mis varem tundusid loogilisena, on nüüd pea peale pööratud. Põhjus-tagajärg seos ei ole enam see, mis aastakümneid varem. Keskkond ei reageeri samadele muutustele enam nii nagu varem. Kõik on teisiti. Paljud asjad lihtsalt seisavad.

Ja mis on praeguse aja juures kõige võluvam, siis pinnale tõuseb kõik iidne, ammu unustatud ja pinna all vajunud. Mustrid, mälestused, uskumused ja mineviku valu - kõik see, mille olid enda jaoks ära unustanud või mida ka endaga rohkelt tööd tehes polnud veel varasemalt välja kaevanud. Piltlikult öeldes tuleb tuba läikima lüüa ja prügi välja visata selleks, et oleks võimalik uued külalised vastu võtta. Nii on ka meie sisemaailmas. Luukered on kapist välja kukkunud ja kuiväga me ka ei püüaks neid sisse suruda - neile pole enam lihtsalt ruumi.

Me kõik käime praegu sama teed, aga igaühe individuaalne teekond on erinev ning keegi peale meie endi ei saa oma isiklikku sisemaailma läikima lüüa. Pinnale kerkinud emotsioonid, mineviku mälestused, hirmud, piirid ja piirangud tuleb revideerida, neisse tuleb suhtuda austusega ning kohe kindlasti ei tasu neid enam uuesti ära pakkida või neist kinni hoida. Uus vajab ruumi ja viljakat pinnast. Tuleb lasta minna. Kuidas - sa küsid? Täpselt nii nagu oskad! Mediteeri, rända, tunne tunne ära ja ela see välja (karju, tantsi - mis iganes Sulle sobilikuna tundub), kirjuta see endast välja ja põleta paber ära, tee mõni rituaal... Võimalusi on lõputult palju!

Teine oluline asi, mida olen praegu täheldanud on emotsioonide virr-varr. Tundeid on palju ja need kipuvad päeva lõikes suuresti kõikuma. Kui Sa lased neil emotsioonidel olla ja voolata, siis paljud neist kaovad küllaltki kiiresti. Mulle tundub, et see on üks loomulik osa toimuvast.

Minu jaoks on kristallid olnud mitmete aastate jooksul suureks toeks keerulistel ja muutlikel aegadel. Jah, ma ei ole kunagi salanud, et olen üks nendest hulludest, kes raskel ajal kivi padja all magab :)!
Küll aga ei ole ma neist kunagi rääkinud ega neisse suhtunud "pimeda usu" võtmes. Kui Sa oled midagi ise kogenud, ei saa enam Sinu jaoks tegemist olla pimesi uskumisega (mis muide - on ka praegu päris kasulik ettevõtmine). Kui minul pole varasematel aastatel olnud pikaajalisemat või sügavamat suhet roosade kristallidega, siis nüüd on nad kuidagi leidnud oma tee minu lähedusse. Ja otseloomulikult muutuseid toetav, kõrge ja puhta vibratsiooniga larimar. Olen täheldanud, et ka viimastel kuudel on poes valitud intuitiivselt kõige enam roosat ja rohelist - mõlemad puudutavad erinevas võtmes südameteemasid.

Roosade kristallide ühiseks nimetajaks on minu hinnangul emotsionaalne tasakaal, minnalaskmine mineviku valust, leinast ning nii enda, kui ka teiste vastu leebe olemine. Oleme ausad - enda vastu päriselt mõistev, hea, empaatiline, armastav ja toetav olla, on kohati nii palju raskem, kui teiste vastu. Olgu kuidas on, aga õpetatud on meid ikkagi ennast piitsutama, teistega võrdlema ning mingisse ühiskondlikku kastikesse mahutama. Nii me end lõhumegi. Praegu on aga kõige parem olla aus enda vastu, austada oma tugevusi ning olla toetav ja mõistev oma nõrkkohtade suhtes.
​Oleme ju kõik ikkagi teel saamaks selleks, kes me päriselt oleme - oma ainulaaduses, kordumatuses ja unikaalsuses (mingil põhjusel tahaks siia loetellu lisada ka "haavatavuses", sest see on üks oluline osa päriselt elamisest, tundmisest ja kogemisest)!

Roheliste kristallide ühiseks nimetajaks on kasv, areng ning edasi liikumine kooskõlas oma südamehäälega. Siin on vist täiendavad sõnad ebavajalikud - oleme ju teel peast südamesse :)

Kui kristallid on saanud osaks Sinu teekonnast, siis võid proovida, kuidas roosad või rohelised kristallid Sinuga hetkel suhtlevad ja suhestuvad. Võimalik, et saad sealt selle väikese ent hetkel väga vajaliku lisatoetuse.

Miski, mida olen endale viimasel ajal öelnud ning millest on võibolla mingit kasu ka sulle - "Vaata maailma beebisilmadega!". Usu, et kõik on võimalik. Lase ennast üllatada. Kui miski, mis siiani töötas, ühtäkki enam ei toimi, siis parim, mida minu hinnangul teha saab on lasta uuel end õpetada. Võtta igat olukorda täiesti uuena, jälgida ning lasta end üllatada. Kui Taro kaardid on Sulle tuttavad, siis minu meelest sobib Narr praeguse olukorra kokkuvõtteks ideaalselt :)

Mainisin eelnevalt põgusalt usalduse ja usu teemat. Need kaks on muide praegu parimad kaaslased. Usu ja usalda seda, millesse Sa parasjagu usud. Mistahes nime Sa sellele kõrgemale jõule annad - ta on andnud Sulle elu, hoidnud Sind siiani elus ning kohe kindlasti õpetab ta Sulle ka lendamist, kui Sa vaid märkad ja kuuletud. 

Austa kaost oma sisemaailmas ja elus, märka ja teadvusta oma emotsioone, sulge uks oma selja taga ja vaata julgelt usaldavate silmadega tuleviku poole. Kõik on võimalik :)

See siin on minu isiklik nägemus, kogemus ja arusaam hetkel toimuvast. See ei ole mitte mingil juhul absoluutne tõde ning see ei pruugi Sind mitte kuidagi puudutada, kui aga killukegi kirjapandust Sind mingil moel kõnetab või toetab, on mul ääretult hea meel!

Palju avastamisrõõmu ning kõrget lendu :)