Me elame praegu erakordselt põneval ajal. Kui Sa seda omal nahal veel kogenud pole, siis kindlasti oled söögi alla ja söögi peale lugenud positusi uutest energiatest, uuest kõrgemast vibratsioonist ning üleminekust - vanadest mustritest uude nn. külluse- ja kuldajastusse.

Jah, ja ega kõik need teadjanaised ja -mehed ei eksi! Seda, et 2018 (ehk meistrinumbriga aasta) toob endaga kaasa võimsad muutused on ennustatud juba väga pikka aega ette. Teoorias on sellest kõigest väga vahva lugeda - lõpp kannatustele ja tere tulemast uus! Aga praktika?
Kuidas sa oskad lennata, kui Sa pole kunagi varem liblikas olnud? Päris hull ja segane värk, mis? Kui Sa oled harjunud roomama, seejärel sattud korra kookonisse, kus mitte miski ei tundu Sinu jaoks enam loogilisena ning ühel hetkel oled Sa nii sisemiselt, kui ka välimiselt muutnud ning peaksid justkui sirutama tiivad ja lendama. Aga Sa pole seda kunagi teinud? Siiani oled ainult roomanud! Võrdlus liblikatega on muidugi pisut robustne - rööviku rakumällu on protsess ilmselgelt paremini talletunud, kui inimkehas kulgejatele - on ju meie esivanemad mitmeid põlvkondi sellist muutust läbi tegemata eksisteerinud.

On kuidas on, aga umbes nii võin ma praeguse aja enda jaoks kokku võtta küll. Röövikuiga on läbitud, kookonis on passitud, tiivad on seljas... aga kuidas lennata? Ehk siis vana on läinud, see mis siiani toimis, enam ei toimi. Küll aga ei tule uuega kaasa ühest manuaali. Keegi ei anna kaasa "one size fits all" juhendit selleks, kuidas luua midagi, mida pole kunagi varem loodud, täiesti enneolematul viisil ja seda maailmas, mis ei toimi enam nii nagu vanasti.

Milles on siis võti? Võti on tegelikult ukses. Ukses mineviku ja tuleviku vahel. See tuleb kinni panna. Sa ei ole enam see, kes Sa olid. Sinu mõistus ei saa enam töötada (st luua või ennustada tulevikku) mineviku kogemusele toetudes - see lihtsalt ei toimi. Asjad, mis varem tundusid loogilisena, on nüüd pea peale pööratud. Põhjus-tagajärg seos ei ole enam see, mis aastakümneid varem. Keskkond ei reageeri samadele muutustele enam nii nagu varem. Kõik on teisiti. Paljud asjad lihtsalt seisavad.

Ja mis on praeguse aja juures kõige võluvam, siis pinnale tõuseb kõik iidne, ammu unustatud ja pinna all vajunud. Mustrid, mälestused, uskumused ja mineviku valu - kõik see, mille olid enda jaoks ära unustanud või mida ka endaga rohkelt tööd tehes polnud veel varasemalt välja kaevanud. Piltlikult öeldes tuleb tuba läikima lüüa ja prügi välja visata selleks, et oleks võimalik uued külalised vastu võtta. Nii on ka meie sisemaailmas. Luukered on kapist välja kukkunud ja kuiväga me ka ei püüaks neid sisse suruda - neile pole enam lihtsalt ruumi.

Me kõik käime praegu sama teed, aga igaühe individuaalne teekond on erinev ning keegi peale meie endi ei saa oma isiklikku sisemaailma läikima lüüa. Pinnale kerkinud emotsioonid, mineviku mälestused, hirmud, piirid ja piirangud tuleb revideerida, neisse tuleb suhtuda austusega ning kohe kindlasti ei tasu neid enam uuesti ära pakkida või neist kinni hoida. Uus vajab ruumi ja viljakat pinnast. Tuleb lasta minna. Kuidas - sa küsid? Täpselt nii nagu oskad! Mediteeri, rända, tunne tunne ära ja ela see välja (karju, tantsi - mis iganes Sulle sobilikuna tundub), kirjuta see endast välja ja põleta paber ära, tee mõni rituaal... Võimalusi on lõputult palju!

Teine oluline asi, mida olen praegu täheldanud on emotsioonide virr-varr. Tundeid on palju ja need kipuvad päeva lõikes suuresti kõikuma. Kui Sa lased neil emotsioonidel olla ja voolata, siis paljud neist kaovad küllaltki kiiresti. Mulle tundub, et see on üks loomulik osa toimuvast.

Minu jaoks on kristallid olnud mitmete aastate jooksul suureks toeks keerulistel ja muutlikel aegadel. Jah, ma ei ole kunagi salanud, et olen üks nendest hulludest, kes raskel ajal kivi padja all magab :)!
Küll aga ei ole ma neist kunagi rääkinud ega neisse suhtunud "pimeda usu" võtmes. Kui Sa oled midagi ise kogenud, ei saa enam Sinu jaoks tegemist olla pimesi uskumisega (mis muide - on ka praegu päris kasulik ettevõtmine). Kui minul pole varasematel aastatel olnud pikaajalisemat või sügavamat suhet roosade kristallidega, siis nüüd on nad kuidagi leidnud oma tee minu lähedusse. Ja otseloomulikult muutuseid toetav, kõrge ja puhta vibratsiooniga larimar. Olen täheldanud, et ka viimastel kuudel on poes valitud intuitiivselt kõige enam roosat ja rohelist - mõlemad puudutavad erinevas võtmes südameteemasid.

Roosade kristallide ühiseks nimetajaks on minu hinnangul emotsionaalne tasakaal, minnalaskmine mineviku valust, leinast ning nii enda, kui ka teiste vastu leebe olemine. Oleme ausad - enda vastu päriselt mõistev, hea, empaatiline, armastav ja toetav olla, on kohati nii palju raskem, kui teiste vastu. Olgu kuidas on, aga õpetatud on meid ikkagi ennast piitsutama, teistega võrdlema ning mingisse ühiskondlikku kastikesse mahutama. Nii me end lõhumegi. Praegu on aga kõige parem olla aus enda vastu, austada oma tugevusi ning olla toetav ja mõistev oma nõrkkohtade suhtes.
​Oleme ju kõik ikkagi teel saamaks selleks, kes me päriselt oleme - oma ainulaaduses, kordumatuses ja unikaalsuses (mingil põhjusel tahaks siia loetellu lisada ka "haavatavuses", sest see on üks oluline osa päriselt elamisest, tundmisest ja kogemisest)!

Roheliste kristallide ühiseks nimetajaks on kasv, areng ning edasi liikumine kooskõlas oma südamehäälega. Siin on vist täiendavad sõnad ebavajalikud - oleme ju teel peast südamesse :)

Kui kristallid on saanud osaks Sinu teekonnast, siis võid proovida, kuidas roosad või rohelised kristallid Sinuga hetkel suhtlevad ja suhestuvad. Võimalik, et saad sealt selle väikese ent hetkel väga vajaliku lisatoetuse.

Miski, mida olen endale viimasel ajal öelnud ning millest on võibolla mingit kasu ka sulle - "Vaata maailma beebisilmadega!". Usu, et kõik on võimalik. Lase ennast üllatada. Kui miski, mis siiani töötas, ühtäkki enam ei toimi, siis parim, mida minu hinnangul teha saab on lasta uuel end õpetada. Võtta igat olukorda täiesti uuena, jälgida ning lasta end üllatada. Kui Taro kaardid on Sulle tuttavad, siis minu meelest sobib Narr praeguse olukorra kokkuvõtteks ideaalselt :)

Mainisin eelnevalt põgusalt usalduse ja usu teemat. Need kaks on muide praegu parimad kaaslased. Usu ja usalda seda, millesse Sa parasjagu usud. Mistahes nime Sa sellele kõrgemale jõule annad - ta on andnud Sulle elu, hoidnud Sind siiani elus ning kohe kindlasti õpetab ta Sulle ka lendamist, kui Sa vaid märkad ja kuuletud. 

Austa kaost oma sisemaailmas ja elus, märka ja teadvusta oma emotsioone, sulge uks oma selja taga ja vaata julgelt usaldavate silmadega tuleviku poole. Kõik on võimalik :)

See siin on minu isiklik nägemus, kogemus ja arusaam hetkel toimuvast. See ei ole mitte mingil juhul absoluutne tõde ning see ei pruugi Sind mitte kuidagi puudutada, kui aga killukegi kirjapandust Sind mingil moel kõnetab või toetab, on mul ääretult hea meel!

Palju avastamisrõõmu ning kõrget lendu :)

Olen suur looduse ja olgem ausad - ka kivide ja kristallide sõber, seetõttu on minu koju leidnud tee lisaks kaunitele ja värvilistele kaugel maal kaevandatud mineraalidele, ka nii mõnedki kodumaised tegelased. 
Viimasel ajal olen rannast ohtralt leidnud südameid ja loodusliku auguga kive (midagi uut ja põnevat vahelduseks kristallidele). Igatahes, just loodusliku auguga kividest tahangi mõne sõnaga lähemalt kirjutada.

Kas Sa teadsid, et loodusliku auguga kive nimetatakse ka eide kivideks, nõia kivideks ja haldja kivideks. Tegemist ei ole millegi müstilisega - täiesti tavalise kiviga, mille sees on loodusliku päritoluga auk (tekkinud liiva, vee ja aja koosmõjul). Küll aga on selliseid kive küllaltki raske leida ning läbi aegade on neid kasutatud erinevates rituaalides ning vägagi erineva otstarbega.
​
Sadu aastaid on arvatud, et nad peletavad eemale surma, needuseid, nõidasid, haiguseid ja õudusunenägusid. Loodusliku auguga kive peeti ka akendeks või lävepakkudeks teispoolsusesse ning teistele tasanditele. Samuti arvati, et need kivid aitavad näha ka hingi ning teisi vaimolendeid täpselt sellistena nagu nad "päriselt" on.

Veel midagi põnevat auguga kivide kasutamise ajaloo kohta:

Euroopas kasutati auguga kive, et hoida eemal "kurjad eided" ehk hinged, kes kippusid hobuste ja laste kallale. Sellised kivid olid laialdaselt kasutusel ka nn. Kurja Silma peletamisel. Siiani riputatakse paljudes kohtades loodusliku auguga kive magamistubadesse, voodi kohale ning välisukse juurde, et eemal hoida luupainajad ja kurjad hinged. 

Itaalias seostati auguga kive haldjatega ning neile viidati sageli, kui "pühadele kividele". Arvati, et tegemist on lävepaku või ukseavaga haldjate kuningriiki. Itaalia folklooris mainitakse, et selliste kivide abil on võimalik siduda endaga haldjaid, kes siis pikema ajaperioodi vältel Sinu heaks tööle hakkavad.

Inglismaal kasutasid meremehed "eide kive" samuti kaitsvate amulettidena nõiduse ja halva ebaõnne eest. Osades traditsioonilistes kalurikülades tehakse seda tänaseni. Arvatakse, et laevale auguga kivi kinnitamine hoiab eemal ebaõnne ning nõiduse.

Inglismaal, Dartmoori piirkonnas võib aga ka täna näha neidsamu auguga kive kinnitatuna vanade taluhoonete ja lautade välisuste kohale.
Traditsioon sai alguse ammustest aegadest, mil usuti siiralt, et kadedad kohalikud neavad ära karja, pere või lapsed. Arvati, et selliseid needused ja kaetused olid eestkätt seotud sellega, et lehmad lõpetasid piima andmise, kanad munemise ja lastel tekkisid tervisehädad. Nii paigutatigi sellised kivid maja välisukse kohale, lauta või talli.
​
​Auguga kive on kantud kaasa ka amuletina. Arvati, et auguga kivi kaelas kandmine kaitseb nn Kurja Silma ees. Arvati, et igaüks, kes üritas auguga kivi kandjat ära kaetada, kaotas sellise kivi läheduses oma võimed. Selliseid amulette hoiti ka voodi kõrval ja kohal, et hoida eemal luupainajad.

Traditsioonid traditsioonideks, aga teinekord kui Sulle jääb rannas silma just selline põnev loodusliku auguga tegelane... võid tõsiselt kaaluda tema kaasa võtmist ning talle oma kodus auväärt koha leidmist.
​
​Mina punun selliseid kive sageli ka koduhoidjatesse!

Olen juba mõnda aega kandnud oma käekotis suuremat turmaliini.
Täna hommikul kukkus mu ustav ja pikaajaline kaaslane kotist välja, andes märku, et on aeg talle tähelepanu pöörata - teda märgata, kuulata ning korralikult puhastada ja väestada.
Mõned hetked hiljem, sedasama turmaliini voolava vee all hoides ja tajudes, kui koormatud ta tolleks hetkeks oli, tabasin end mõtlemast kõigele, mis minu elus eelmisel nädalal toimunud oli - kõigile inimestele, kellega olin kohtunud ning kõigile olukordadele, mis oleksid võinud lõppeda millegi võrdlemisi halva ja ebameeldivaga (eestkätt just liikluses). Taipasin, et teatud mõttes olin ma võtnud oma ustavat kaaslast iseenesestmõistetavalt ning kiire elutempo keerises olin unustanud talle juba mõnda aega tähelepanu pöörata, teda märgata ja kuulata. 

Sellel, miks ma ühel hetkel ennast justkui iseenesest seda postitust kirjutamast tabasin, on tegelikult kaks põhjust:

1. Turmaliin on minu jaoks üks väekamaid kaitsekristalle. Seda nii käega katsutava (füüsilise) kurjuse eest, kui ka sedasorti negatiivsuse eest, mida silmaga ei näe, aga mis võib teinekord vägagi korralikult jalust niita.
Turmaliin saab, võib ja kaitseb nii elusat, kui ka elutut. 

Turmaliin on viimase aasta jooksul minu jaoks küllaltki lahutamatuks kaaslaseks - mu kodu välisukse kohal ripub turmaliin, auto kindalaekas on tükike turmaliini ning kaks suuremat turmaliini saadavad igapäevaselt mind ja minu last (minul käe- ja temal koolikotis).

Minu hinnangul on turmaliini näol tegemist tõeliselt väeka tegelasega, kes mitte üksnes ei kaitse, vaid toob ka kiirelt nö kahe jalaga maha ning aitab ohtu näha, tajuda, ennetada ja olla seejuures adekvaatne oma reaktsioonides.

​2. Kristallid on minu jaoks hingestatud olendid (seetõttu viitangi neile sageli kui "kellele", mitte "millele"). Nad ei ole võrdväärsed mööblieseme, tehnikavidina või mõne kosmeetikatarbega. Kristallid tõepoolest aitavad ja toetavad, kui nendega isiklik suhe luua. Nagu mistahes suhe, on ka suhe kristallidega kahesuunaline tee. Kui tahad, et mõni kristall Sind aitaks ja toetaks, on Sul vaja ka talle tähelepanu pöörata - tema eest hoolitseda, teda märgata, kuulata, puhastada ja laadida. 

Vahel tuleb lihtsalt kiires elukeerises seda kõike endale meelde tuletada või siis märgata, kui kristallid paluvad endale tähelepanu pöörata (nagu minu turmaliin seda täna hommikul kotist välja kukkudes tegi).

Seega, kui mingi osa sellest positusest kõnetas Sindki, tee koju jõudes oma kristallidele pai, puhasta ja lae nad ning vaata, ehk tahab keegi neist ka Sulle midagi "öelda" või "näidata" :)

Nüüd saan omast kogemusest täiesti kindlalt väita, et mitte miski ei lae paremini patareisid, kui pööripäeva ja sellele järgneva pika nädalavahetusel veetmine kodumaa kaunis looduses!

Neli päeva, sajad kilomeetrid, kaardistamata metsarajad, puutumatu loodus, põnevad elukad (sh hiigellimukas), kõige kallimad inimesed ja otseloomulikult parimad kaaslased lemmikkristallide näol!

Ja nii positiivseid emotsioone lihtsalt peab jagama, kasvõi piltide näol :)

Loodan, et ka Sinul õnnestus sellel ilusal ja maagilisel ajal oma kristalle allikavette kasta, hingata värsket õhku, veeta aega armastatud inimeste ja pere seltsis ning märgata imelisi pisiasju enda ümber :)

Imeilusat alanud suve!

​Elena

Täna on eriti maagiline päev! 

Lisaks sellele, et tegemist on pööripäevaga, saadavad meid täna ka täiskuu mõjud ning kaduneljapäev on vaid kahe päeva kaugusel.

Minu jaoks tähendab see ennekõike aega puhastuda, loobuda üleliigsest ning võimalust veeta rohkem aega nö maisemate toimetega kristallidega.
Neil on praegu nii palju öelda!

Kasuta Sinagi täna võimalust puhastada ja väestada ennast, oma kodu ja otseloomulikult kristalle ning poolvääriskividest ehteid :)!

​
Maagilist pööripäeva!

Viimaste kuude jooksul olen pidanud jätma hüvasti paljude oma pikaajaliste kristallidest sõpradega. Pikkade aastate jooksul ei purunenud ükski ehe ega kivi ning nüüd, viimased kolm-neli kuud on toonud minu mineraalist kaaslaste ridades palju muutuseid ja uuendusi.
 
Olen kõigi nende olukordade üle pikalt mõtisklenud ning tahaksin ühte väikest mõtet nüüd ka Sinuga jagada.

Kui alguses tundusid esimesed purunemised kummaliste ja arusaamatutena (lihvitud tselestiit kukkub meetri kõrguselt voodisse ning lendab kolmeks killuks! Võimatu!?!), siis täna ei mõistan, et ükski neist kukkumistest ei olnud tegelikult sugugi "juhuslik".

Mu lemmik tselestiit purunes samal päeval, kui oleksin äärepealt rekkale ette keeranud, fluoriidist tipp lagunes kildudeks koos paarisuhtega, tsitriin lahkus siis, kui mu mõtted ja tunded liikusid kõige tumedamatel radadel. Roosakvarts väsis valu leevendamisest ning mäekristallist elevandi koorem läks liialt suureks.

Nad kõik läksid põhjusega. 

Olen mõistnud, et kõigi nende kristallidega oli mul väga eriline side. Ma olin neilt palunud abi ja justnimelt seda nad ka tegid - aitasid, nii kuidas oskasid.
Kadusid, tulid taas välja ja vajalikul hetkel purunesid. 

Vahel tuleb abi ja juhendus väga kummalisel ja ebatavalisel moel. Ja kui mingeid sõnumeid eirata, siis hakatakse kellukese helistamise asemel ühel hetkel hoopis häirekella lööma - eks ikka selleks, et tähelepanu õigele asjale juhtida. Nii loovutavad ka kristallid õigel ajal ja õiges kohas oma elu, andes võimalusel meil endil midagi oma mõtetes, uskumustes ja eludes muuta.

Ma suhtun väga suure austusega purunenud kristallidesse. Nad on teinud oma töö ja loovutanud oma elu. Nad on aidanud, toetanud ja andnud kõik, mis neil anda oli. Olen mõistnud, et parim viis oma väeeset hea töö eest tänada, on loovutada ta lõpuks oma elemendile. Nii ongi kõik mu purunenud teekaaslased leidnud oma kohad lillepottides, metsas või lapsepõlvekodu mullas. 

Sünkroonselt purunevate kristallidega, olen üha enam kokku puutunud inimestega, kes on oma kristalle liiminud või ka purunenud kivi killukesi endaga endiselt kaasas kandnud. Ehkki mul puudub soov oma tõde kellelegi peale suruda, tundub selline käitumine minu jaoks sageli iseka klammerdumisena. Kas me kannaksime oma lähedase laipa endaga kaasas või lohistaksime romuks sõidetud autot enda järel?

Olles teinud pikaajaliselt rasket tööd, vajavad kõik lõpuks puhkust - ka kristallid. 

See, millele ma Sinu tähelepanu juhtida tahaksin, ongi tegelikult varjatud sõnum kristallide purunemise taga. Miski ei ole juhuslik, ka mitte sellised "õnnetused".
Märka, õpi, võta sõnum vastu ja lase seejärel sõnumitoojal minna. Kui tunned, et loobumine on raske ja vaevaline, siis küsi oma sõbralt juhendust - kuula, märka ja usalda oma sisetunnet.

Ning kui Su tselestiit peaks kunagi purunema, siis ära mingil juhul seda ahvileivapuuga samasse potti aseta - tuleb välja, et tselestiit on maise taime jaoks liialt kõrge vibratsiooniga kristall ning vaid loetud päevadega elujõuline lill hukkub. 

Mul õnnestus täna veeta üks imeline pärastlõuna lepatriinude ja kristallide keskel.
Ja seda siis õige pisut teisel moel, kui tavaliselt :)

Killukesi sellest suurepärasest päevast tahangi nüüd jagada ka Sinuga.

Hea sõber ja kaasteeline!

Ma ei hakka Sulle kirjutama maagiast ja rituaalidest. Ma kasutan seda võimalust hoopiski soovimiseks.
Ma soovin Sulle kerget minnalaskmist ja palju lennukaid soove uueks aastaks. Vahet ei ole kuidas Sa seda teed (tõesti, rituaal ei oluline, kui oled päriselt nõus lahti laskma), aga tee seda täna - lase minna kõigel, mis Sind enam ei teeni ja takistab Sul elus edasi liikumast. Jäta kõik, mis Sind koormab sellesse aastanumbrisse ning võta uude aastasse kaasa üksnes oma tänutunne väärtuslike õppetundide eest. Veeda see lõpp kõige kallimate inimestega, tunne rõõmu ja ole tänulik. Unista ja planeeri. Sea sihte ja pane kirja kõik, mida Sa uuelt aastalt ootad.
Ja ära unusta, Sinu unistused ja soovid ei pea olema realistlikud, praktilised, väikesed või lihtsad - kui Sa tõeliselt usud, on kõik võimalik :) Unista suurelt ja julge küsida seda, mida tõeliselt tahad!
Rõõmsat aastalõppu ja maagilist uut algust :)

NB! Ära unusta täna õhtul ka oma kristalle puhastamast ja uueks aastaks väestamast :)

Südamlike soovidega,

​Elena