Larimar on imeline ülimalt kõrge ja puhta vibratsiooniga kristall - delfiinikivi, nagu teda sageli nimetatakse. Larimari näol on tegemist ühe päris haruldase, hinnalise ning lummava sinise värvuse ja müstiliste mustritega mineraaliga, kelle paeluvale välimusele ei jää sugugi alla tema peene vibratsiooniga, ent seejuures tugevad energeetilised omadused.
​
Ehkki tegemist on võrdlemisi populaarse kristalliga, räägitakse larimariga seotud legendidest harva.

Larimari leidub vaid ühes kohas maailmas - Dominikaani Vabariigis ning täna kaevandatakse teda 80 meetri sügavuselt maapõuest.

1916. aastal palus Dominikaani preester Miguel Domingo Fuertes de Loren valitsuselt luba uurida lähemalt kaevandust, mille ta avastas. Selles kaevanduses leidus üpriski kummalise välimusega mineraali, mida ta polnud varem näinud. Tollal lükati ta taotlus tagasi. Ametlikult avastati larimari kaevandus alles mitmed kümnes aastad hiljem - 1974. aastal Rahukorpusesse kuuluva Dominikaani arsti Miguel Mendezi poolt. Esimesed kaevandustööd leidsid aset kaks aastat hiljem kohalike elanike algatusel. 
Kohalikud olid tegelikult juba pikema aja vältel märganud siniseid mineraale jõe põhjas, mis voolas Kariibimerre. Liikudes vastuvoolu jõudsid nad omakorda mäeni, kus ka täna larimari kaevandus asub.
​
Kohalike arvates pärines mineraal sootuks merest ning seetõttu nimetasidki nad selle "siniseks kiviks". Oma nimetuse sai larimar Miguel Mendezilt. Tema liitis kokku oma tütre nime esitähed (LARIssa) ning hispaaniakeelse sõna "meri" (MAR) ning sai tulemuseks LARIMAR.
1979 aastal kvalifitseeriti larimar poolvääriskiviks (semi-precious stone), täna on larimarist saanud aga vääriskivi (fine stone).

Sellega aga lugu ei lõpe!

Edgar Cayce (1877-1945), mees keda nimetatakse "uinuvaks prohvetiks" ning peetakse siiani üheks USA suurimatest müstikutest läbi aegade, oli tõenäoliselt esimene, kes rääkis maailmale larimarist.
Oma kanalduste käigus langes ta hüpnoosi kaasabil sügavasse transsi ning vastas erinevatele küsimustele. Alguses olid küsimused-vastused seotud peamiselt füüsilise tervisega, hiljem ta huvi nihkus ning ta asus muutunud teadvuse seisundis uurima eelmiseid elusid, unenägusid ja nende tähendusi, psüühilisi fenomene, vaimset tervist, meditatsiooni ja palve jõudu, spirituaalset arengut ning muuhulgas ka Atlantist.

Prohvet oli kõrge tehnoloogia ja spirituaalse arenguga iidse saare olemasolus kindel. Samuti oli ta veendunud, et need, kellel õnnestus sealt põgeneda, asusid elama Iidsesse Egiptusesse ning kolumbuse-eelsetesse Ameerika osadesse. Cayce kirjeldused Atlantisest ühtivad erakordse täpsusega sellega, millisena kirjeldas saart Ignatius Donnely. Tema arvates jagunes Atlantise elanikkond kahte fraktsiooni ning mõlemat oli õnnistatud erakordselt pika elueaga. "Hea" osa elanikkonnast kandis nime "Ühtsuse seaduse pojad" (The sons of the law of the One) ning teine, "halb" osa nime "Beliali pojad" (The sons of Belial). Paljud täna maailmas elavates inimestest on nende samade hingede reinkarnatsioon ning seeläbi tunnevat nad sügavat ning sageli teadvustamata tõmmet nö sama faktsiooni ning sellele omase poole.

Kuidas on aga mees seotud larimariga?
Lisaks muule infole, mida mees oma eluajal kanaldas, kuulutas ta, et "saarel Kariibimeres" leitakse peagi "sinine kivi", millel on jõud ja vägi tervendada. 1974. aastal avastatigi Dominikaani Vabariigis sinine vulkaaline petroliit, mis sai nimeks larimar. Mineraal, mida paljud Cayce järgijad juba pikka aega ootasid!

Larimari omaduste kohta saad lugeda siit!
Saadaval olevaid larimare võid aga omakorda piiluda siit.

Allikas: Wikipedia ja Bluestone.fr


​

Imeilus lapis lazuli ehk lasuriit on tegelikult juba tuhandeid aastaid kõrgelt hinnatud mineraal. Mitmed teadlased arvavad, et ka paljud varajased viited safiirile võivad tegelikult pajatada lasuriidist. Lapis lazuli sümbolism ulatub ligi milleeniumi tagusesse aega ning just sellest mineraalist valmistatud ehteid on leitud mitmetest eelajaloolistest hauakambritest nii Aasias, Aafrikas, kui ka Euroopas.

Legendid, mille lahutamatuks osaks on ka lasuriit, on ühed vanimatest maailmas.

Üks selliseid legendidest pajatab Sumeri armastuse jumalannast Inannast, tema hukust ning naasmisest allilmast. Tegemist on legendiga, mis pärineb ajast 4000 aastat eKr.
​Inanna sisenes allilma kandes tema seisust sümboliseerivaid esemeid - lasuriidist kaelaehet ja saua. Sumerite jaoks seostuski lasuriit läbi aegade eeskätt kõrge staatuse, kuninglikkuse ja jumalustega. Lasuriidile viidati, kui kristallile, mis kandis endas jumaluse hinge ning täitis oma kandja rõõmuga.

Lasuriit oli väga kõrgelt hinnatud kristall ka iidses Egiptuses. Lisaks sellele, et lasuriit on vaaraode vaieldamatu lemmik, kandsid ka Egiptuse kohtunikud õigluse jumalanna Maat'i embleemi, mis oli valmistatud justnimelt lapis lazulist.

Nutikad egiptlased leidsid lasuriidile ka muud kasutust - pulbristatud lasuriit oli üks esimesi jumestusvahendeid maailmas. Egiptlased segasid pulbristatud lasuriidi pastaks ning kandsid seda oma silmalaugudele. Ka see oli eeskätt jõukate ja kõrge staatusega egiptlaste privileeg.

Lasuriiti mitte üksnes ei mainitud iidsetes müütides ja legendides, vaid seda kasutati ka dokumentide märgistamisel. Sumerite varased silindrilaadsed pitsrid olid nikerdatud lasuriidist (osaliselt ka sellepärast, et lasuriit on võrdlemisi pehme ning kergesti töödeldav mineraal). Neid pitsreid veeretati märjal savil luues selle tegevuse tulemusena detailseid ja unikaalseid kujutisi (nii pildis, kui tekstis). Sageli kanti neid pitsreid ka ripatsina. Mõned lasuriidist pajatavad legendid on isegi pitseeritud lasuriidist pitsriga!
​
Üks selline põnev pitser (kõrvaloleval fotol) on hetkel oksjonil: www.trocadero.com/stores/Senatus/items/1318480/Important-large-Mesopotamian-Lapis-seal-Early-Dynastic.
Tegemist on esemega, mille päritolu ulatub 2500-2300 aastat eKr (Sumerite Varajane Dünastia IIIb).

Lasuriiti kasutati ka mitmetes mosaiikides, vaskesemetes ning ornamentaalsetes objektides. Edu, kõrgema soosingu ning võimekuse kristallina oli lasuriit laialt levinud mitmetes erinevates kultuuriruumides. Ka juutide ülempreestri Aaroni rinnaplaadist leiti lasuriiti. Mineraal asus ülevalt teise rea keskel ja selle viidati (nagu tollal ka väga sageli tehti), kui safiirile.

Roomlaste arvates oli lasuriit võimas afrodisiaak. See oli laialt levinud abiline ka melanhoolia ja depressiooni leevendamisel. Arvati ka, et lasuriit aitab leevendada palavikku.

Lapis lazuli tähendab tõlkes "sinist kivi". Sageli viidati sellele lihtsalt, kui "lapis-ele".
​Selle kristalli sügavsinine värvus lummas kunstnikke tuhandete aastate vältel. Kui egiptlased kasutasid seda kosmeetikas, siis Renessanssi kuulsaimad kunstnikud jahvatasid lasuriidi pulbriks, valmistasid sellest ultramariini ning kasutasid saadud sinist pingmenti erinevates kunstiteostes taeva või mere kujutamisel. Tõenäoliselt kuulsaim sellistest teostest on Michelangelo fresko Sikstuse Kabelis.

Inglise ja prantsuse õukonnas oli 18-sajandil kasutusel delikaatne ja sümboolne "kalliskivide keel". Samaaegselt oli kasutusel ka "lillede keel", mida kasutatakse teatud määral tänasenigi. Erinevad ehted (prossid, sõrmused, käevõrud jms) olid kaunistatud kristallidega, millest igal oli oma sümboolne tähendus. Lasuriit kandis endas sõnumit "head õnne" või "armasta mind" - seda siis sõltuvalt sellest, millises kontekstis seda kasutati või kes parasjagu kõrvale istuma sattus.

​Täna seostatakse lasuriiti ennekõike intuitsiooni, sisemise tarkuse, teadlikkuse, intellekti ja sisekaemusega. Klassikalise sünnikivide tõlgenduse kohaselt on tegemist amburite kristalliga.
​
Rohkem saad lasuriidi kohta huvi korral lugeda siit!

Olen kuulnud, et paljudel kristallisõpradel on kombeks süsteemi ja korra tagamiseks pakendada ja hoida oma kristalle plastikust nn. minigrip kotikestes. 
​
Lasuriit (lapis lazuli) on aga kristall, kellele selline säilitusviis ei sobi. Nimelt kaotab lasuriit vaakumkeskkonnas oma sära ning tuhmub ajapikku. Seetõttu tasuks lasuriiti aeg-ajalt nö õhutada või siis veelgi parem - säilitada riidest kotikeses, paberis või hoopiski ilma pakendita.

​* Vask aura kvarts on mäekristalli tükike, mis on ühendatud vaakumprotsessi käigus vasega. See protsess muudab kristalli värvi oranzikaks, mistõttu resoneerub kristall eestkätt sakraaltšakraga. Ka vask ei kulu mäekristalli pinnalt ajapikku maha.

Tansaniiti kaevandatakse üksnes Põhja-Tansaanias Kilimanjaro mäe jalamil. Teadlaste arvates võivad tansaniidi varud järgmise 20-30 aasta jooksul otsakorrale jõuda. Kristalli piiratud saadavus ning kaunis värvi muutev lillakas-sinakas välimus muudavad ta üheks maailma ihaldatuimaks ja hinnalisemaks kristalliks. Varude vähenedes tõuseb kristalli hind tõenäoliselt veelgi.
​
Koostis: kaltsium, alumiinium, silikon, vesinik, hapnik.
Turuväärtus: 600-1000 $ karaadi kohta.
​

Taafeite (hääldatakse tar-fite) on oma nime saanud Austraalia gemmoloogi Richard Taaffe järgi, kes avastas ja lihvis kristalli 1945. aastal. See kristall on paljude kollektsionääride ihaldusobjektiks - nimelt on neid tänaseks leitud ja kaevandatud vaid peotäis. Suurem osa neist ei jõua kunagi vabamüüki. 
Taffeite värvus varieerub läbipaistvast lavendlikarva lillani. Kristalli on leitud Tansaaniast ja Sri Lankalt. Võimalik, et tulevikus avastatakse veel mõni leiukoht, aga seni on taffeite näol tegemist ühe haruldaseima ja hinnaliseima kristalliga maailmas.

Koostis: magneesium, berüll, alumiinium, hapnik.
​Turuväärtus: 1500-2500 $ karaadi kohta.
​

Must opaal on Austraalia rahvuskristall ning ühtlasi ka opaalide pere haruldaseim liige. Peaaegu kõik mustad opaalid on pärit Lightning Ridge kaevandusest New South Walesis.
Imeline värvikooslus ja võrdlemisi hästi töödeldav ning sile pind muudavad kristalli tõeliselt väärtuslikuks.

Koostis: silikoon, vesinik, hapnik.
Turuväärtus: keskmiselt 2355 $ karaadi kohta.
​

Benitoiit avastati esmakordselt 1907. aastal San Benito jõe lähedal Kalifornias. UV-valguse käes on kristall kiirgavat sinakasmusta värvi. Mõned üksikud benitoiidid on leitud ka Arkansase osariigist ning Jaapanist, aga tänaseni kaevandatakse seda kristalli endiselt üksnes San Benito maakonnas, Kalifornias.
Kuna tegemist on samuti väga haruldase kristalliga, on benitoiit eestkätt kollektrionääride maiuspala. Siiski on benitoiiti võimalik leida ka üksikutest ehetest. Tavaliselt jääb küll kristallide suurus seejuures alla ühe karaadi.

Koostis: baarium, titaanium, silikoon, hapnik.
​Turuväärtus: 3000-4000 $ karaadi kohta.
​

Punast berülli on leitud üksnes USA-s Utah osariigis ning New Mexicos. Ainus toimiv kaevandus asub täna Wah Wah mägedes Utah osariigis. Punast berülli peetakse tuhat korda hinnalisemaks (ja paremaks investeeringuks), kui kulda. Nimelt ei jää lihvitud punaste berüllide hind, sõltumata kristalli kvaliteedist, kunagi alla 2000 dollari karaadi kohta. 

Koostis: berüll, alumiinium, silikoon, hapnik.
Turuväärtus: 10 000 $ karaadi kohta.
​

Aleksandriit on oma nime saanud Venemaa Tsaar Aleksander II järgi. See ülimalt haruldane kristall avastati Venemaal Uurali mägedes 1830. aastal. Sajandiga olid aleksandriidi varud praktiliselt ammendunud.
Aleksandriit on värvi muutev kristall - ta värvigamma varieerub punasest roheliseni, sõltuvalt sellest, millise nurga all valgus talle langeb.
Viimased leiud Brasiilias, Aafrikas ja Sri Lankal on toonud kristalli uuesti turule, aga seda peetakse endiselt üheks väärtuslikuimaks ja haruldaseimaks kristalliks maailmas.

Koostis: berüll, alumiinium, hapnik.
​Turuväärtus: 12 000 $ karaadi kohta.

Jadeiiti aetakse sageli segamini jaadiga, kuid tegelikult on tegemist ülimalt haruldase ja mitmeid kordi kallima kristalliga. Oma sügava rohelise värvuse poolest hinnatud jadeiiti kaevandatakse piiratud kogustes Birmas asuvatest Myanmari kaevandustest. 
1997. aastal müüdi Christie's oksjonimajas jadeiidist kaelaehe peaaegu 10 miljoni dollariga. Kalleima jadeiitidest, Imperial Jadeite, hind võib küündida kuni miljoni dollarini karaadi kohta (lihvituna). 

Koostis: soodium, alumiinium, raud, silikon. hapnik.
Turuväärtus: 20 000 $ karaadi kohta.
​

Musgraviit kuulub samasse perekonda Taaffeitega ning tema värvus varieerub rohekas hallist kuni sügavlillani. Musgraviit avastati 1967. aastal Musgrave Range's Lääne-Austraalias. Mitmeid aastaid oli maailmas saadaval vaid kaheksa musgraviiti.
Hiljuti avastati väike kogus musgraviiti Gröönimaal, Antarktikas, Sri Lankal, Madagaskaril ja Tansaanias. Leiukohtade arvukus ei muuda aga midagi - kaevandatavate kristallide arv on endiselt marginaalne ning kollektsionääride seas on tegemist ülimalt ihaldatud ja haruldase kristalliga.

Koostis: magneesium, berüll, alumiinium, tsink, raud ja hapnik.
Turuväärtus: 35 000 $ karaadi kohta.
​

1950. aastal leidis mineoroloog Arthur C.D. Paine Birmast Myanmarist ebatavalise pruunika kivi, mis hiljem osutus üheks planeedi haruldaseimaks kristalliks. Kümneid aastaid oli maailmas vaid kaks töödeldud painite't mis muutis kristalli omakorda hindamatuks.
Viimasel kahel aastakümnel on leitud veel mõned üksikud isendid. Kui Sul õnnestub kusagilt turult üks selline leida, siis tuleks arvestada ligi 50 000 dollarilise väljaminekuga.

Koostis: kaltsium, tsirkoon, boor, alumiinium, hapnik.
Turuväärtus: 50 000 - 60 000 $ karaadi kohta.
​

Oletame, et Sul on ligi 80 miljonit dollarit tagataskus. Kas kulutaksid selle ühele ainsale imelisele roosale kristallile?
Roosa täht teemant (The Pink Star Diamond ehk "Fancy Vivid Pink") on 1999. aastal Ida-Aafrikas kaevandatud kristall. See imeline 59.6 karaadiline kristall müüdi Sotherby oksjonil 83 miljoni dollariga. Mis muudab konkreetse teemanti kalleimaks maailmas eales müüdud kristalliks.

Koostis: süsinik.
Turuväärtus: umbes 1 400 000 $ karaadi kohta.

Allikas: ​http://www.discovery.com/tv-shows/game-of-stones/top-ten-rarest-gemstones/

Kas Sa teadsid, et tänaseks Maa pinnast leitud vanim kristall on ligikaudu 4.4 biljonit aastat vana tsirkoon? 

Wisconsini Ülikooli teadlased suutsid 2001. aastal tollal kõige kaasaegsema tehnika kaasabil kindlaks teha, et Lääne-Austraaliast juhuslikult leitud tillukeste tsirkoonide vanus on ligi 4.4 biljonit aastat.
​
Avastus muutis need tillukesed tsirkoonid omakorda vanimaks Maal moodustunud materjaliks.

Kristallid olid nii väikesed, et neid ei olnud võimalik ilma suurendusklaasita näha. Osad neist olid ovaalsed ning teised jälle teravate sakiliste servadega. Samuti varieerus nende värv läbipaistvast kuni tumepunaseni.

Tsirkoonid said oma nime Jack Hills'i piirkonna järgi Austraalias, kust nad iidsetest liivakividest (3 biljonit aastat vanadest!!!) pinnaseproove kogunud arheoloogide poolt juhuslikult avastati.

Alljärgnevad kaks joonist näitavad väga selgelt seda, kui palju vanemad meist ja meie tsivilisatsioonist on nii Jack Hillsi tsikroonid, kui ka tegelikult väga paljud teised meie endagi kodudes leiduvatest kristallidest.

Päris võimas, eks!?

​Allikad:
​
*http://www.sci-news.com/geology/science-jack-hills-zircon-oldest-known-fragment-earth-01779.html
*http://www.npr.org/2014/02/24/280888059/at-4-4-billion-years-old-oz-crystals-confirmed-as-worlds-oldest