KUIDAS KASVAB KVARTSKRISTALL?

Kvarts on tõelise esoteeriku ning kristallisõbra kogus täiesti asendamatu kristall. Lisaks sellele on ta asendamatu tervendaja ning ühtlasi alussambaks kogu meie tänapäeva tehnoloogiale.

Muuhulgas on kvarts meie planeedi levinuim kristall ning seda leidub rohkelt ka Eesti looduses, seetõttu otsustasin uurida natuke lähemalt, kuidas siis kvartskristallid täpsemalt tekivad ja kasvavad.

Kvarts koosneb ränist ja hapnikust. Need kaks on ühtlasi ka maakoore levinuimad keemilised elemendid. Seetõttu võib kvartsi leida nii metamorfsetes, purske-, kui ka settekivimites. Muide, kvarts kuulub ka graniidi ning täiesti tavalise liiva koostisesse. Veelgi enam - paljud liivaterad ongi tegelikult peeneks kulunud kvartsitükikesed.

Kvartskristallid saavad tavaliselt alguse tulisest üleküllastunud ränioksiidi lahusest. Maakoore külmemates kihtides jahtudes hakkavad need kuumad vedelikud jahtuma ning gaasid omakorda kondenseeruma. Selle protsessi käigus muutuvad mõned üksikud kübemed aurust millekski imepisikeseks ning käegakatsutavaks - neljast hapnikuaatomist ning ühest räniaatomist tekib molekul (SiO2). Molekulid moodustavad omakorda maatrikseid. Ajapikku tekib üha uusi ja uusi molekule. Miljonite aatomite ja molekulide, sadade ning isegi tuhandete aastate pikkuse ühenemise tulemusel tekivad võrgustikud, millest arenevadki välja kvartskristallid.

Kvartskristallid kasvavad kiht kihi järel spiraalsete kuuetahuliste kivimitena jälgides ja peegeldades oma molekulide kuusnurkset ülesehitust.

Paremalolevalt pildilt leiadki kvartsi (SiO2) molekulide maatriksi.

Kvartskristallide teised alaliigid (peale mäekristalli) puutuvad oma kasvuperioodil kokku mõne teise keemilise elemendi või ühendiga, mis omakorda põhjustabki iseäralikke muutusi nende värvis või muudes omadustes.

* Muide, ülaloleval pildil olev mäekristall on kasvanud Eestis, Harjumaa pankrannikul.  
Kui hoiad oma silmad lahti, avastad peagi, et kristalle on meie ümber palju rohkem, 
kui Sa eales arvanud oled!